Kuula teksti

Rocca al Mare on olnud aastasadu populaarne loodusala kauni liivakivikalda, muinasjutuliselt suurte rändrahnude ja romantiliste vaadete tõttu. Piirkond sai nime kohaliku paruni 1863. aastal rajatud suvemõisalt (it k „kalju mere ääres“). Tänapäeval pakub 2,5 km promenaad mitmeid võimalusi vabas õhus aega veeta. Promenaadi läänepoolses otsas asub Eesti Vabaõhumuuseum ning teises Stroomi rand. Vahepeal saab põigata ka Tallinna Loomaaeda, kus asub maailma suurim mägikitsede ja -lammaste kollektsioon. Vabaõhumuuseumi alal, Kopli lahe kaldal asub kaitsealune Kakumäe paljand.

Lisaks on Rocca al Mare Tallinnas üks paremaid kohti linnuvaatluseks, kuna siin on märgatud 189 linnuliiki, sh 63 kaitsealust liiki. Rocca al Mare paikneb lindude nn Lääne-Tallinna rändeteel ning on oluline peatumispaik ja toitumisala ka kaitsealustele lindudele. Juulis ja augustis võib jahedama ilma ning madala veetaseme korral Stroomi rannas märgata ligi 16 liiki kahlajaid. Augustist oktoobrini saab Rocca al Mare madalas lahes vaadata parte, hanesid ja teisi veelinde. Linnuvaatlustornist võib rändeperioodil näha migreeruvaid metsalinde. Samuti võib pesitsevatest lindudest märgata punaselg-õgijat, aed-roolindu, soo-roolindu jpt. Kõige arvukam pesitseja Rocca al Mares on kõrkja-roolind, kellele järgnevad karmiinleevike ja mitmed metsaliigid, nagu rasvatihane, metsvint ja musträstas. Liigirikkaim piirkond on Mustjõe lodumetsa kagu-, kesk- ja lõunaosa.

Samuti on Rocca al Mare piirkond oluline nahkhiirte toitumisala nii suvisel poegimise ajal kui ka sügisel pärast noorloomade lennuvõimestumist. Alal on registreeritud 7 nahkhiire liiki: põhja-nahkhiir, tõmmu/habelendlane, veelendlane, suurvidevlane, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir ja hõbe-nahkhiir.

Rocca al Mare on mitmekesine ka elupaigatüüpide poolest. Eristuvad ranna- ja lamminiidud ning kultuur- ja ruderaaltaimkond. Jäätmaakooslused mõjutavad positiivselt ka kimalaste ja liblikate liigirikkust (vastavalt 17 ja 29 liiki) ja isendite (vastavalt 384 ja 892 isendit) arvu. Alalt on leitud kokku 195 soontaime liiki, sh 4 harvaesinevat liiki (väike malts, püstkastik, meri-nadahein ja vesioblikas) ja üks kaitsealune liik (kahkjaspunane sõrmkäpp).