Kuula teksti

19. sajandil kujunes tänasest Rocca al Marest populaarne suvituskoht kauni liivakivikalda, romantiliste vaadete ja muinasjutuliselt suurte rändrahnude tõttu. Piirkonda rajati palju väikseid suvemõisaid. Tuntumad neist on Liberty ja Rocca al Mare, mille rajasid kohalikud parunid vastavalt aastatel 1784 ja 1863. Viimase järgi saigi piirkond oma nime (itaalia k „kalju mere ääres“).

Rocca al Mare suvemõisa omanik, tööstur John Girard de Soucanton rajas mõisa ümbritsenud metsaparki Via Appia nime kandnud tee. Poolekilomeetrise tee äärde paigaldati 18 Püha Katariina kloostrist pärit lubjakivist hauaplaati. Peale Teist maailmasõda kasutasid suvemõisate hooneid elukohana tehaste töötajad ning Libertys avati pioneerilaagergi. 1959. aastal viidi üksikud hävitamata jäänud hauaplaadid tagasi dominiiklaste kloostri juurde, kus neid on võimalik ka tänapäeval Katariina käigus näha.

Praeguse loomaaia territooriumil asub looduslik laialehine pärna-tamme-enamusega salumets – Veskimetsa. Mets katab kõrgendikku, mille lael XIX saj. lõpuni tegutses Haabersti mõisa tuuleveski. Algselt oli tegemist põhiliselt puis-karjamaaga, millest hiljem kujunes mets. 1915. aastal kolis metsa kõrvale Kopli puukool. Pärast II maailmasõda kuulus osa Veskimetsast nõukogude sõjaväele. Loomaaed sai ala valdajaks 1983. aastal.

Endiste suvemõisate aladel avati 1957. aastal Eesti Vabaõhumuuseum. 2,5 km pikkune rannapromenaad avati 2009. aastal.