Kuula teksti

Aastakümneid avalikkusele suletud rohkete militaarrajatistega ning mitmekesise maastikuga poolsaarel on säilinud väärtuslik loodus ning kujunenud unikaalne linnuala. Tänapäeva Paljassaare on 6,8 km pikkuse rannajoonega poolsaar, kuigi veel sajand tagasi asus Paljassaare poolsaare asemel kaks väikest saart.

2005. aastal moodustati Paljassaare hoiuala, mis on üle-euroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 233 linnuliiki, sh kaitsealuseid liike 85. Ala linnurikkuse tagavad heade puhke- ja toitumisvõimalustega mosaiikne maastik (roostik, niidud, põõsastikud, madal meri) ja paiknemine lindude nn Lääne-Tallinna rändeteel. Siit lähtub nii värvuliste, kurvitsaliste kui ka röövlindude ränne. Mitmekesine maastik pakub häid elupaiku ka rebastele ja halljänestele. Arvukalt sobilikke elupaiku leidub ka kiililistele, keda esineb Paljassaarel 16 liiki. Päevaliblikate liigirikkus on alal samuti suur (33 liiki). Kaitsealustest liikidest asub Paljassaarel suur-kuldtiiva elupaik.

Alates 2017. aastast aitavad Paljassaare hoiuala rannaniitusid hooldada šoti mägiveised. Tänu neile on muutunud rannaniidud järjest liigirohkemaks.

Hoiuala läbivad mitmed jalgrajad ning Paljassaarel asub kaks vaatetorni. 300 m pikkuselt Katariina kailt avaneb romantilisim vaade Tallinna kesklinnale. Samas asuv Pikakari rand on hinnatud Sinilipu ökomärgise vääriliseks.