Pilliroostiku tavalisim kontserdiandja on kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) (pildil). Tema kädisev laul kaigub suveööl kõikjal. Neid pesitseb roostikumeres mitusada paari.
Tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) meenutab laulu poolest kõrkja-roolind, ent laul on korrutavam monotoonne raksumine.
Roolindude kuningas on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus). Tema laul on pingul häälte ja raksatuste tugev kriiksumine. Rästas-roolinnud on kuuldavad, aga neid on Vanhankaupunginlahtis vaid alla kümne. Pornaistenniemi tiik on üheks asustusalaks.
Rästas- ja tiigi-roolind tulid Soome pesitsema alles 1930. aastatel, ja esimesena just Vanhankaupunginlahtisse. Nad on seotud vastupidava pillirooga, mida on Soomes tänu eutrofeerumisele kõvasti lisandunud.
Eestis on suured roostikud tõenäoliselt olnud tuntumad kui Soomes. Eesti keeles on mitme pilliroos pesitseva linnu nimes sõna roog (roog, gen. roo): roo-loorkull, roohabekas, rooruik, rootsiitsitaja, kõrkja-roolind, aed-roolind, soo-roolind, tiigi-roolind ja rästas-roolind.
Rästas-roolind, foto Tomi Muukkonen.
Tiigi-roolind, foto Tomi Muukkonen.