Kuula teksti
Toompea saarkõrgustik kujunes sadu miljoneid aastaid tagasi. Toompeaga külgnevad orud olid piki Soome lahte idast läände kulgeva Ürg-Neeva oru harudeks, mis eraldasid Toompea saarlava Põhja-Eesti lavamaast. Tänapäeval ulatub Toompea 45,8 m üle merepinna. Toompea on Eesti mütoloogias tuntud Kalevipoja kalmuna. Toompea nõlvapaljandile on ehitatud Lasnamäe lademe lubjakivist tugimüür, kust paistavad välja sama lademe kaljunukid. Tallinna vanalinnas võib näha kolme kaitsealust ordoviitsiumi kivimite paljandit: Nunne tänava paljand, Patkuli trepi paljand ja Toompea paljand, kus võib jälgida mandriliustiku raskuse all kujunenud murrangulõhesid.
Esimene vanalinna haljasala rajati 19. sajandil keskaegsele kalaturule, hiljem köögivilja- ja lilleturule, mis seetõttu nimetati ümber Roheliseks turuks. Esimene park rajati tõenäoliselt 1820. aastal, kui Kuberneri ehk Lossiaed kujundati regulaarstiilis iluaiaks.
Vanalinna roheline ring moodustub aga bastionite vööndisse 19. sajandil loodud parkidest. 17. sajandi lõpul alustati Venemaalt lähtuva sõjaohu kartuses paekivist müüriga toetatud muldkindlustiste ehitamist. Kavandatud bastionidest jõuti valmis ehitada Ingeri (Harjumägi), Rootsi (Lindamägi) ja Skoone (Rannamägi) bastion. Bastioneid ühendavad maa-alused käigud, mida kasutati veel 1930. aastatelgi õhukaitsevarjenditena. Endistest muldkindlustustest on tänaseks kujunenud kaunid ja populaarsed haljasalad. Näiteks Ingeri bastioni muldkehal asub Harjumäe haljasala, millest kujunes 19. sajandi lõpus tallinlaste lemmiklõbustuspaiku. Harjumäel asus tol ajal restoran, kõlakoda, muusikapaviljon ja keeglirada, mis lammutati 1929. aastal. 2009. aastal rajati pargi Vabaduse väljaku poolsele küljele Vabadussõja võidusammas.
Suurim park on Toompark ümber Snelli tiigi, mis on ainus säilinud osa linna kunagi ümbritsenud vallikraavist. Toompark, mis kujundati inglise pargi stiilis, on ka kesklinna parkidest puittaimestiku osas kõige suurema liigirikkusega. Hirvepark asub endises, mullaga täidetud vallikraavis, kuhu 1865. aastal rajati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum. Toona istutatud võõramaised taimeliigid ja ilupuud muudavad looklevate radadega pargi liigirikkaks haljasalaks. Pargis asub ka 1939. aastal ehitatud paviljon, mis tegutses algselt limonaadikohvikuna. Laulva revolutsiooni ajal toimusid Hirvepargis kuulsad rahvakoosolekud, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist. Musumäe park asub osaliselt valmis ehitatud Bremeni bastioni säilinud osal, mida ilmestab 19. sajandi lõpust tänaseni säilinud paviljon.