Kuula teksti

Pirita piirkond on 20. sajandi algusest tuntud suvitus- ja ravikoht. Siin on luiteid, liigirikkaid lehtpuupuistuid ning jõe ürgoru terrassidel kasvavad 150–200-aastased männikud. Maastiku mitmekesisus on loonud eelduse suure liigirikkuse tekkimiseks.

Esimest korda loodi Pirita jõe alamjooksu orgu hõlmav maastikuline keeluala 1957. aastal. Praegune maastikukaitseala loodi 1999. aastal. Kaitsealasse jäävad ka Tallinna Botaanikaaed (asutatud 1961) ja Iru linnamägi, kus asus 7.−5. sajandil eKr muinaseestlaste kindlustatud asulakoht. Linnamäge peetakse Kalevipoja sünnikohaks. 5.–11. sajandil pKr asus samas paigas linnus, mis jäeti maha, kui Tallinnasse rajati Toompea linnus. Seal lähedal asuv Iru paljand on tõenäoliselt Eesti esinduslikem oobolusfosforiidi paljand.

Peeter Suure merekindluse positsiooni nr 12 ehitamisest on säilinud 3 km maa-aluseid ühendustunneleid, mille äravoolutunneli suue, nn Iru koobas, on nähtav linnamäest põhjas, Narva mnt ääres. Lisaks on säilinud raskehaubitsapositsioon Kosel, mis on pinnasesse kaevatud mitmeruumiline betoonvarjend.