Kuula teksti

Pääsküla raba on tekkinud jääaja lõpul irdjääpangast ning sellest kujunenud liivikutetagusest järvest. Turbakihi paksus on tänapäeval keskmiselt 2,5 m. Alates 19. sajandist on rabasse kaevatud kuivenduskraave, kui soo asemele rajati heinamaad.

Isegi Pääsküla rabas on jälgi Peeter Suure merekindlusega seonduvatest ehitustöödest, kui 1913–1918 rajati läbi raba ida-läänesuunaline tammtee. Tammtee ühendas idas Männiku laskemoonaladusid raba lääneservas asunud kindlustustega. 20. sajandi esimesel poolel kuivendati raba turbatööstuse tarvis, mis hõlmas u 10 ha raba loodenurgas. Turba kaevandamine lõpetati 1950. aastatel, mille järel hakati sinna viima prügi. 1974. aastal avati ametlik Pääsküla prügila. Jäätmete juurdevedu lõpetati 2003. aastal ning prügimägi suleti lõplikult 2007. aastal.

2002. aastal toimus Pääsküla rabametsas suur tulekahi, mille jälgi on senini näha. Roheala suuruse ning suure loodusliku mitmekesisuse tõttu võeti Pääsküla raba 2013. aastal kaitse alla.