Kuula teksti

Nõmmele ja Mustamäele omane pinnamood on kujunenud viimase 12 000 aasta jooksul, kui mandrijää viimasel pealetungil tekkis ligi 30 meetri kõrgune järsk Mustamäe nõlv, mis tähistab mandrijää serva asendit. Liustikujõe deltaalal kujunesid Nõmme ja Männiku liivikud.

Sada aastat tagasi kattis Nõmme ja Mustamäe ala Jälgimäe mõisale kuulunud mets, mis paistis Tallinna poolt vaadates sinisena. Seetõttu kutsuti tollal Mustamäed Sinisteks mägedeks. 1870. aastal ehitati läbi metsa Tallinna−Paldiski raudtee, mille 7. verstal asuvas peatuses loodusesse puhkama suunduvad linnaelanikud maha astusid. Peatus nimetati läheduses asuva Nõmme kõrtsi järgi Nõmme peatuseks.

Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehn ehitas raudteepeatuse juurde suvituskohaks lossi, mis valmis 1886. aastal. Peagi muutus Nõmme linnarahva väljasõidukohast aleviks, mis sai 1926. aastal linnaõigused. 1940. aastal liideti Nõmme Tallinnaga. Uus linnaosa, Mustamäe rajati luitelisele tasandikule 1960. aastatel ning kujundati tüüpprojektide järgi, mis koondati sarnastesse mikrorajoonidesse.