Nastik on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Nastikul on palju alamliike. Nad erinevad värvuse ja kehaehituse poolest. Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranžid, hallikad või valged. Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 sentimeetrini, keskmine pikkus on 100 cm.

Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest on nastiku koljuluud omavahel liikuvalt ühendatud, mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Nastik elab peamiselt niisketel aladel. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastiku vaenlased on nirgid, nugised ja teised kiskjad, toonekured ja madukotkad, samuti muud röövlinnud, siilid ja kassid. Nastik on väga pelglik. Ohu või häirimise korral põgeneb ta kiiresti ja käratult vette või peidupaika. Kui ta ei jõua põgeneda, siis ta kas sisistab, lööb peaga või teeskleb surnut. Nastikud hammustavad inimest väga harva. Enamasti nastik ainult lööb inimest peaga. Nastik kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.