Kiililised ehk odonaadid on putukate klassi kuuluv selts. Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Tavaliselt on kiilide keha erksalt värvunud, enamasti rohelise- või sinisekirju. Kiilide tundlad on väikesed ja vähemärgatavad. Tiibadel on väikeste tiivasoonte tihe võrk. Tiibade eesserva tipuosas on tiivatäpp, mis toimib lennul stabilisaatorina ega luba õhukesel tiival vibreerida.

Kiilid elavad veekogude läheduses, mistõttu saab kiililiste koosseisu kasutada keskkonnaindikaatorina, mis annab teavet veekogude tervisliku seisundi kohta. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Putukaid püütakse lennult: saakloomadeks on mitmesugused kahetiivalised, kiletiivalised, liblikad ja ehmestiivalised. Saakobjektide suurus oleneb suuresti kiili enda suurusest.

Eestis on kiililisi registreeritud 57 liiki. Tallinnas liigirikkaimad paigad asuvad Ülemiste järve ning Pääsküla raba ümbruses (17 liiki). Ka Paljassaare hoiualal on arvukalt sobilikke elupaiku (lompe, tiike ja  kinnikasvavaid järvi) nii vastsetele kui valmikutele. Paljassaarel esineb 16 liiki kiilisi. Kõige arvukam taolistiivaline on seenliidrik ning eristiivalistest domineerib sügis-tondihobu.

Tallinnas esineb kolm III kaitsekategooria kiililiiki: hännak-rabakiil, valgelaup-rabakiil ja suur rabakiil.