Rohevint on Euroopa suurim kollakasroheline vintlane, tugeva noka ja jõulise kehaehitusega. Vaatamata pisut jässakale kehakujule on rohevindi liigutused osavad ja lend kiire. Toitub mitmesugustest seemnetest ning talvel ilmub meelsasti ka toidumajakseste juurde. Rohevindi laul koosneb peamiselt kutsehüüdudest, mis vahelduvad õrnade vileliste, kuristavate häälitsustega.

Pesapuuna eelistab rohevint kuuske. Pesa ehitab emaslind. Väljastpoolt koosneb pesa kuivadest kõrtest, raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderduses leidub aga villa ja karvu. Vormilt ja ehitusviisilt sarnaneb pesa üldjoontes metsvindi pesaga, välisviimistluselt jääb sellele aga alla. Pesas olevad munad on sinakad kuni valkjad, hele- ja tumepruunide tähnide ning laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Häirimise korral käituvad rohevindid pesa juures võrdlemisi rahulikult, ainult mõnikord viskub emaslind pesalt maha ning eemaldub aeglaselt vigast teeseldes, et häirijat pesast eemale juhtida.