Musträhni (Dryocopus martius) tegevuse jälgedena näeb maastikul tugevalt toksitud kände ja puutüvesid, kust ta on otsinud mardikate vastseid või hobusipelgaid. Suurim rähn jätab metsamaastikule meie lindudest kõige enam jälgi.

Rähni tegevuse jälgi on näha ka kõrgel männi külgedel asuvate mustade pesaõõnsuste avade näol. Vanades mändides võib musträhni suur pesaõõnsus säilida aastakümneid. Kallahti männikutes pesitseb vanades musträhni pesaõõnsustes nii sõtkas kui pehmelt kudrutav õõnetuvi. Kuldnokad pesitsevad väiksemates suur-kirjurähni õõnsustes.

Musträhn ise on silmapaistev lind, kes hüüab lennates melanhoolselt “kri-kri-kri-kri” ja laskudes “kljää”. Musta hiigelrähni pea on punane: isasel terve pealagi, emasel ainult kael.

Musträhni näeb ja kuuleb linnametsades iseäranis sügisel ja talvel, kui noored rähnid ringi tiirutavad. Pesitsevaid musträhne on linnas vähe, kuna suurem osa metsaaladest on selleks liiga väikesed.

Foto Jussi Helimäki.