Vanhankaupunginlahti asukoht keset pealinna, hea ühistranspordiühendus ning looduse mitmekesisus, eriti linnuliikide rohkus, muudavad koha linnalooduse sihtkohtade pärliks.

Viikki-Vanhankaupunginlahti on Helsingi suurim looduskaitseala, mis laiub 326 hektaril. Piirkond laienes 2016. aastal, mil Pornaistenniemi lepasalu ja Mölylä metsad kaitstavate aladega liideti.

Vanhankaupunginlahti linnuvesi kuulub Natura 2000 võrgustikku. Vanhankaupunginlahti ja Espoo Laajalahti moodustavad ühise Ramsar-ala, mis on riikidevahelise lepingu kohaselt tähtis kaitstav märgala.

Pornaistenniemi alal on mitmesuguseid elukeskkondi: lokkavaid lehtpuude ülekaaluga lepasalusid, rannaniite ja roostikke. Kaua metsikult kasvanud Pornaistenniemi rannametsast on kaardistatud enneolematud 56 torikulise- ja 99 oksanahkiseliiki.

Läbi aegade on Vanhankaupunginlahtis märgatud üle 300 linnuliigi. Rannametsades elavad väike-kirjurähn ja ööbik, roostikes aga kuldhänilane, kõrkja-roolind ja tiigi-roolind, ka on siin riigi  suurim roohabeka kontsentratsioon.

Pornaistenniemi on ka väärtuslik roomajate ja kahepaiksete piirkond. See on üks vähestest rabakonna esinemispiirkondadest Helsingis.

Lammassaari suvilapiirkond pakub nahkhiirtele päevaseid peidu- ja paljunemiskohti. Põhja-nahkhiir, veelendlane, habelendlased ja pruun-suurkõrv moodustavad Lammassaari ja selle kõrval asuva Kuusiluoto rikkaliku nahkhiirepopulatsiooni.

Lammassaari linnutornist võib vaadelda hallhaigrute pesitsemist teisel pool lahte asuval Loppi saarel. Lahe arvukad veelinnud ja mudas lõunatavad kurvitsalised on samuti hästi näha. Mitmel pool lahte on kuus linnutorni, neli avatud linnuplatvormi ja üks lindude peidukoht.

”Parimad laudteed eales.”

Ella,5

Pornaistenniemis asub elamusi pakkuv avatud rada “Looduse süli”. Lammassaarisse viiv laudtee muudeti avatud rajaks 2017. aastal osana EL-i rahastatavast projektist.

Sula ajal tohib kaitsealusel roostikualal liikuda vaid mööda radasid.