Helsingi linn ostis Uutela puhkealaks 1953. aastal. Vuosaari ühendati Helsingi linnaga alles 1966. aastal. Puhkeala nimetati Nybondsi talu järgi Uutelaks 1967. aastal.

Uutela piirkonnas oli asustus juba 17. sajandil. Randadele ehitati uusi luksusvillasid, näiteks  Selim A. Lindqvisti projekteeritud Villa Meriharju ja arhitektuuribüroo Gesellius-Lindgren-Saarisen projekteeritud Villa Vuosanta 19. sajandi lõpul. Villa Meriharju ja Villa Vuosanta aedadel on märkimisväärne aiandusajalooline väärtus.

Uutela keskel asunud Skata talu näol oli tegu 18. sajandil rajatud kroonutaluga. Talu omanik oli riik, aga seda pärandati ühelt sugupõlvelt teisele. Kasutaja tasus talu eest maksu. Skata renditalu ühendati Vuosaari mõisaga 19. sajandi lõpus. Praegune peahoone pärineb 19. sajandist. Muust vanast hoonestusest on säilinud kivilaut, palkait ja kaks varjualust.

Soome vanim ratsakool – Keskustalli (kesktall) – tegutses Skata talu aladel 1950-ndate keskpaigast 1970-ndateni. Toona jooksis karjamaadel ringi hobusekari ja suvelaagrites õppis nii mõnigi noor helsingilane ratsutamist. Hobustega käidi ka meres pladistamas.

Kunstnik Miina Äkkijyrkkä ja tema küüdid ehk põlist tõugu kari elasid Skata talus aastail 1996–2010. Aastail 2011–2013 kasutas talu ratsateraapia pakkumiseks Soome kristlik-ühiskondlik sihtasutus (Suomen Setlementtisäätiö). 2017. aastal alustati talus Sinise Lindi Ühingu (Sininauhaliitto) projekti “Roheline Värav – heaolu loodusest” (Vihreä Veräjä – hyvinvointia luonnosta) tegevustega. Talus on püstkoda, mille tulease on nädalavahetustel matkajate kasutada.

1860 aastatest tugevdati Viapori merekindlust ja võeti sõjalisse kasutusse peaaegu kõik Helsingi lähedal olevad suured saared. Esimese maailmasõja ajal ehitati linnust kõvasti suuremaks. Skatanniemi keskel on venelaste 1917. aastal ehitatud kahuripunker. Kindlus on ainus mandril asuv mereäärne tugipunkt.

Nelja kahurit ei jõutud kunagi paigaldada, vaid need jäid rannale lebama. Patarei loodepiiril rannas oli kai materjali transpordiks, betoonitehas ja barakk paarile sajale töömehele. Kahuripatarei pidi kaitsma Helsingit idasuunast merelt tuleva ründe eest. Patarei keskosa on lammutatud ja sinna on ehitatud kruntidele viiv tee, muidu on ehitis üsna hästi säilinud.

Långviken ehk Pitkälahti Skatanniemi kõrval, 20. sajandi algus. Foto Helsingi linnamuuseum, fotograaf teadmata.