Helsingi linn ostis Meilahti talu juurde kuulunud ja lehmade karjamaana kasutatud, tollal Fölisöni nime kandnud saare ära 1870-ndatel. Üldkasutatav park rajati sinna 1889. aastal ühe toitlustusettevõtte poolt, viis aastat hiljem kui Korkeasaarele.

Saare park oli vaesemale linnarahvale mõeldud jalutuskoht, kus võis looduse rüpes lõõgastuda, ööbida ja teha lõket, erinevalt sakstele ette nähtud parkidest. Siia ehitati teedevõrk, sadamasild aurulaevadele, alkoholivaba restoran, kaevud, treppe ja vaateplatvorme ning kaks tantsulava. Ehitised projekteeris arhitekt Frithiof Mieritz. Sild, mida lehe esipildil parajasti ehitatakse, valmis 1892. aastal. Soome puitehitisi tutvustav vabaõhumuuseum rajati 1910-ndatel aastatel.

Seurasaari on tuntud seal peetavate jaanipidude poolest, ja see on ka helsinglaste populaarseim paik pühapäevasteks väljasõitudeks. Aastakümneid tegi president Kekkonen just Seurasaarel oma igapäevast tervisejooksu. Presidente võib saarel näha tänaselgi päeval.

Seurasaari, vaade rannaäärselt teelt 1890. Helsingi linnamuuseum, fotograaf teadmata.