Kuula teksti

1811. aastal asutas Johan Gottlieb Clementz Maarjamäe piirkonda suhkruvabriku, mille järgi kutsuti ala algselt Suhkrumäeks. Silmapaistvaim paljand Maarjamäe paekaldal kannab senini Suhkrumäe paljandi nime. 1837. aastal kujundati tehas uue omaniku eestvõtmisel ümber piiritusevabrikuks, mis aga põles 1869. aastal maha. 1873. aastal ehitas Peterburi krahv Anatoli Orlov-Davõdov alale suvemõisa, millele pani nimeks Marienberg, nähtavasti oma abikaasa või tütre (mõlema nimi oli Maria) auks. Nime eestipärast varianti hakati kasutama 1930. aastate lõpul.

Pärast Orlovide emigreerumist Prantsusmaale 1920. aastatel on mõisahoonetes tegutsenud hotell-restoran, lennukool, ja toidupood, kuid alates 1989. aastast asub seal Eesti Ajaloomuuseum. Kompleksi taga asuv u 4,5 km pikkune Maarjamäe paekallas võeti esimest korda kaitse alla 11. mail 1938 ja uuesti 22. mail 1992. Paekivi on Eesti rahvuskivi ning Maarjamäel väljakujunenud kõrgel astangul võib näha häid kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite paljandeid. Astangu suhteline kõrgus on maksimaalselt 30 m, absoluutne kõrgus 47 m.