Kallahdenniemi (Kallahti neem) mäeseljandik kuulub üleriiklikku mäeseljandike kaitsmise programmi. Vaated on uhked ja Helsingis üsna erandlikud.
Kallahdenniemis on kaks looduskaitseala, Kallahdenharju (Kallahti mäeseljandik) ja Kallahdenniemi rannaniit ning ettevalmistamisel on kolmas kaitseala, Kallahti madalik. Need kolm piirkonda kuuluvad ka Euroopa Liidu Natura 2000 -võrgustikku.
Liivase mäeseljandiku puustik on muljetavaldav, vana ja kõrge männik. Mändide seas kasvab hõredalt ka väikseid leht- ja okaspuutaimi. Maapinda katavad mustikad, leesikad, kukemarjad ja muud kääbuspõõsad. Kummalgi pool mäeseljandikku sinetab meri.
Kallahdenniemi looduskaitse all olev rannaniit on tekkinud vähehaaval maapinna kerkimise tagajärjel ja muudab endise saare neeme tipuks. Maapind kerkib aeglaselt edasi. Merevee taseme kerkimine ja talvine jää hoiavad taimestiku madalana ja takistavad piirkonna metsistumist. Taimestik on väga mitmekesine, kuna niidult leiab niiskus- ja toitainetingimustelt teistest erinevaid alasid.
Veepiiril kasvab kõrge pilliroovöönd, ent niidu kuivemad osad on madalama taimestikuga. Niidule annavad värvi nõiahammas, harilik kukesaba ja rand-seahernes. Äärealadel kasvab madalakasvulisi leppi ja mände ning kahjulikuks võõrliigiks nimetatud kurdlehiseid roose. Arvukaid roosikasvusid on tõhusalt hävitatud vabatahtlike abiga.
”Aasta läbi Kallahdenniemil käies tunnetad tõesti meie aastaaegade erinevusi looduses. Sügistorm novembrikuisel neemetipul või suitsev meri jaanuarikuisel kirkal pakasepäeval pakuvad toredat kontrasti kevadisele linnuretkele või palavatele ja rahulikele suvepäevadele supelrannas.”
Mikael, 30
Kallahdenniemil on elamutena kasutatavaid vanu villasid. Suur osa villadest on ehitatud 20. sajandi algul. Toona oli tegu Helsingist kaugel asuva maapiirkonnaga, kuhu saabuti Põhjasadamast väljuvate aurulaevadega.
Neeme rannad on liivased. Suure Kallahti supelrand asub neeme keskel, neeme tipu lähedal on Kallahdenniemi supelrand. Madal rand on eelkõige lastega perede lemmik. Lindude rände ajal meelitab liivamadalik ka linde, näiteks sõtkaid ja tuttvarte.
Radade võrgustik katab kogu neeme. Looduskaitsealadel tohib liikuda ainult mööda teid ja radu. Talviti võib sobivate jääolude korral neemele ringi liikuma pääseda suuskadel.
