Kallahdenniemil näeb, kuidas rohkem kui 10.000 aastat tagasi lõppenud jääaeg on vorminud meie maapinna põhijooni.

Kallahdenharju on Helsingi uhkeim mäeseljandik. Tegu on tekkinud jääaja lõpus mandrijää serva liustikujõe sängi ja suudmesse kihistunud liivast ja kruusast.  Kallahdenniemi keskel on kitsas mäeseljandik, mis kaugemal laieneb ja jätkub veealuse laia liivamadalikuna ning tõuseb merest mitmete liivasaartena.

Kallahdenniemi ümber laiuvad vesistud on suured madalikud, mille liivased leetseljakud paljastuvad, kui merevee tase on madal. Madal Kallahdenniemi on oivaline koht eriliselt kõrgete ja madalate merevee tasemete vaatlemiseks. Liivapinnasega Kallahti on helsingipäraselt eriline, askeetlik ja valgusrikas männimets.

Kallahdenharju võeti looduskaitse alla juba 1970. aastatel. Üks Kallahdenniemi looduskaitsealadest on supelranna kõrval laiuv suur rannaniit. See on looduskaitse alla võetud väärtusliku taimestiku tõttu. Kallahdenharju, rannaniit ja neeme ümbritsev vesistu kuuluvad Natura 2000 programmi. Helsingi teine mäeseljandik on Laajasalo Tahvonlahdenniemi, mis jätkub  liivase Santahaminana, selle Sahara ja Rivierana.

Kallahdenniemi tipul asus 19. sajandil kalurionn. Selle rentis 1871. aastal enda suveresidentsiks esteetika ja kirjanduse professor Carl Gustav Estlander (1834–1910). Professor Estlanderi tütrepoeg, arhitekt Sven Kuhlefelt (1892–1980) ostis kogu Kuningatari ehk Kallahdenniemi tipu, mis oli algselt saar, 1921. aastal, mil 50-aastane rendiaeg lõppes. 1920. aastate algul ehitas ta sinna praeguse villa. Metsistunud aia alal kasvab ikka veel tammi ja pärnasid ning harilikke puškiiniaid.

Kuningatari sõideti aurulaevaga, mille kai asus kõrval oleval Voirasia saarel. Sealt randuti sõudepaadiga Kuningatari. Enne sõda ostsid Kuningatari Kallahdenniemiga ühendava maakitsuse Kuhlefeltid. Maakitsusele ehitati kõrgendatud tee.

1967. aastal müüdi koht Helsingi linnale. Alates 1994. aastast oli villa rentnikuks kutseinstituut. 2012. aastast alates on koht seisnud tühjana.

Kaks naist ja kaks koera jalutamas Kallahdenharjul 1935. aastal, foto Helsingi linnamuuseum, fotograaf teadmata.