Üsna saare keskel asub vaateplats, kus on võimalik imetleda nii saart ennast kui ka suurepäraseid merevaateid, ja seda igas ilmakaares.
Harakka loodus on väga mitmekesine: saare suuruse kohta on seal erakordselt rikkalik taimestik ja suhteliselt hästi on esindatud saartele omased linnuliigid. Saare lõunatipus, mille kaitseala on köiega eraldatud, pesitseb teiste kajakate, tiirude ja kurvitsalastega koos ka ohustatud liik – tõmmukajakas. Kogu saar on pesitsuspaigaks hahkadele, kajakatele ja eriti arvukatele valgepõsk-lagledele.
Kes satub saarele lindude pesitsusajal, peaks vältima oma mune ja poegi lausa ründavalt kaitsvate valgepõsk-laglede ja kalakajakate lähedusse sattumist. Teisalt võib õnnestuda matkajal oma elus näha esimest korda linnupoja munast koorumist. Saar on ideaalne koht ka konnade, eriti kärnkonnade uudistamiseks.
Saarel on vahelduv kasvukeskkond: leidub sanglepasalusid, rannaniitusid, kuivasid kaljuaasasid ja soiseid kaljujärvekesi. Eri liikide päritolu ulatub lausa Venemaa stepirohtlateni välja. Kohale on jõutud tuule ja mere poolt kantuna ning koos lindude ja inimestega. Venemaalt on saabunud näiteks tõlkjas ja hall kogelejarohi.
„Et merd mõista, armastada ja kaitsta, peab seda ise tunnetama. On vaks vahet, kas näha krevetti looduses ja selle läbipaistvust imetleda või vaadata ainult pilti.“
Kaisa Pajanen, tiimijuht, Helsingi linna keskkonnateenistus, Harakka looduskeskus
Harakka saarel on neli looduskaitseala, millest üks kuulub linnu- ja kolm taimeriigile. Haruldane haisev jooksjarohi kasvab looduskaitsealusel rannaniidul.
Harakka looduskeskus on avatud kõigile külastajatele mai algusest kuni septembri lõpuni. Suviti on saarel rohkelt eri üritusi ja korraldatakse matku. Harakal tegutseb ka Helsingi koolidele suunatud looduskool ning lasteaedadele korraldatakse eri saareseiklusi. Iseseisvalt on võimalik saarega tutvuda loodusradade abil, mis annavad suurepärase ülevaate saare loodusest ja ajaloost.
Kaugele ajalukku viib külastajaid rannakalju tundmaõppimine. Akvaariumihoone taga on näha kalju küljes laavatükkidest padjakujulist moodustist, mis on tekkinud 1900 aastat tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Vulkaaniteemast huvitatutele on olemas temaatiline georada.
