Saare ajalugu tutvustavad vanad ja muinsuskaitse all olevad hooned. Vanimad neist on pärit Vene võimu ajast ja perioodist, mil saar kuulus Soome sõjaväele.

19. sajandil, mil saar oli Vene võimu all, ehitati Harakka saarele mereväe jaoks suurükitapatareid ja kasematid. Kasematid olid laoruumid, kus hoiti lahingumoona ja püsirohukotte. Patareid ja kasematid on hästi säilinud.

Vene ajal ehitatud hoonetest on alles jääkelder ning kolm puithoonet: ohvitseride maja, kasarmu ja telegraafihoone. Harakka puutus sõjategevusega kokku esimest korda Vene-Rootsi sõja ajal 1808. aastal, kui venelased pommitasid Haraka saarelt Viapori ehk Suomenlinna.

Saare suurimaks ehitiseks on Oiva Kallio poolt projekteeritud ja 1929. aastal valminud kaitsevägede keemiakatsetehas. Tehase tegevus lõppes 1988. aastal, mil Harakka saar läks üle Helsingi linnale ja hoonest sai kunstnikemaja. Kunstnikemajas asuvad täna tööruumid umbes 30 kunstnikule.

 

Vaibapesijad Kaivopuisto rannas, taustal Harakka saar 1910. aastal. Foto Helsingi linnamuuseum, Ivan Timiriasew.