Vanhankaupunginlahti maastikul valitsevad suured pillirootaimed (Phragmites australis). Mitmeaastasest risoomist kevadel tõusvad kõrred võivad olla geneetiliselt sarnased suurel alal.

Pilliroo kõrred moodustavad suurel hulgal taimejäätmeid, millest tekib turvas. Lahe idapool on saanud nime Ryönälahti ringi liikuva pilliroojäätme järgi.

Varem kasutati pilliroogu loomasöödana. Helsingi linn müüs õigust pilliroogu niita. Pillirootaimestik ei olnud sada aastat tagasi nii laialt levinud ja tugev kui praegu. Pilliroo hulk on kasvanud koos vee eutrofeerumisega. Seda on kaitsealal eesmärgipäraselt hävitatud seoses rannaniitude ennistamisega.

Pilliroos elavatel lindudel on läinud hästi: tiigi- ja rästas-roolind, roo-loorkull ja roohabekas on roostikuliigid, kes on võimsalt leviala laiendamas. Pilliroo varjus elavad ka metskitsed ja kõrtel ronivad pisihiired.