Tuntud aialillel iirisel on olemas ka looduslikud sugulased. Meie looduses leidub neist siberi ja kollast võhumõõka. Mõlemad on väga ilusate suurte õitega. Siberi võhumõõga õied on sinised, kollase võhumõõga omad kollased. Teise erinevusena on siberi võhumõõga lehed väga kitsad, vaid umbes poole sentimeetri laiused. Kollase võhumõõga lehed on aga laiad, üks-kaks sentimeetrit. Siberi võhumõõga õitel on õrn lõhn, kuid kollase võhumõõga õied on lõhnatud.

Kollane võhumõõk ei ole looduskaitse all. Kollasel võhumõõgal on küll palju kasvukohti, kuid enamasti ei esine ta kuskil massiliselt. Kollane võhumõõk on soode ja niiskete niitude ning metsade taim.

Võhumõõkade risoom on suur ja tugev. Sellest saab valmistada musta värvainet, mis on aga mürgine ja sööbiva toimega. Nii tekitavad võhumõõga risoomid ja juured värskelt suus ja kurgus rasket põletikku. Kuivatamisel mürgine aine laguneb. Kollase võhumõõga seemneid on segatud mõrkja maitse tõttu vaestel aegadel kohvi hulka.