Mitmekesiste kasvupaikade taim harilik vereurmarohi (Chelidonium majus) on märk läheduses asunud varajasest inimasustusest. Näiteks mungad kasvatasid harilikku vereurmarohtu looduslikuks ravimiks päris mitme haiguse vastu, alustades kollatõvest ja lõpetades silmavaevustega. Taimes sisalduvad alkaloidid on väga mürgised.

Soomekeelne nimi – keltamo – võiks viidata taime kollastele õitele, aga tõenäolisemalt tuleb nimi varrest selle kahjustamisel voolavast oranžikaskollasest piimmahlast, mis on väga määriv. Kuigi harilik vereurmarohi on Helsingis tänapäeval väga levinud, puudub see paljudelt saartelt ja suurtelt metsaaladelt, näiteks keskpargist.