Harilik humal on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim. Vanasti kasutati kanepit peamiselt õlle pruulimisel. Humalast oleneb õlle maitse, vahutatavus, lõhn, värvus ja säilivus. Humalat on kasutatud kesknärvisüsteemi erutuse, ärevuse, uinumisraskuste, unehäirete, väsimuse ja isutuse korral. Tänu tugevale rahustavale toimele on teda ka mitmetes vabalt saadavates unerohtudes. Kasutuskõlblikud on humala noored võsud, mida võib süüa; emasõisikud, mida saab kasutada nii maitseks kui droogiks ning humala varred kiudaineks.

Harilik humal on mitmeaastane 3-6 m pikkuse ja kuni 1 cm jämeduse varrega rohtne kahekojaline ronitaim. Vars on väänduv ja kattunud kahetipuliste haakjate ronikarvadega. Lehed on suured, pika rootsuga ja vastakud. Ülemised lehed on ümardunud kuni munajad ning alumised 3- või 5-hõlmased, tömpide hõlmadega, jämedalt saagjate või hambuliste servadega. Õied on rohekasvalged või kollakasrohelised. Emasõied paiknevad tihedalt käbisid meenutavates õisikutes, mida nimetatakse viljastamata emasõisikuteks ehk rahvapäraselt humalakäbideks. Kuna võsu võib kasvada kuu ajaga ligi 3 meetrit, on ta üks suurima joonkasvukiirusega taimi Eestis (ca 10 cm ööpäevas).