Nii nagu enamikul sugukonna liikidest, on ka suur-kuldtiiva isas- ja emasliblikad erisuguse välimusega. Tiivad on neil valdavalt läikiv oranžpunased, tumeda mustriga. Isasliblika tiibadel on tumedamaid soomuseid näha vaid tiibade välisservas ning ristsoone piirkonnas. Emasliblika tiibade ülaküljel on tumedaid soomuseid rohkem: peale tiivaserva tumeda triibu moodustavad need laike nii ees- kui ka tagatiival.

Suur-kuldtiib elab luhtadel, soistel niitudel ning veekogude kallastel. Eestis on ta III kategooria kaitsealune liik. Tallinnas esineb lisaks suur-kuldtiivale veel kaks kaitsealust liiki: vareskaera-aasasilmik ja sõõrsilmik.

Nii liblikate munad, röövikud, nukud kui valmikud on tähtsaks lüliks ökosüsteemide toiduvõrgustikus, kuna nad on toiduks paljudele selgrootutele ja selgroogsetele loomaliikidele. Päevaliblikate valmikud vajavad elus püsimiseks nektarit ning on seega olulised tolmeldajad.

Liblikarikkaimad piirkonnad Tallinnas on Astangu, Pääsküla raba, Raku, Liiva ja Merimetsa piirkonnad.