Punaselg-õgija on kehaehituselt küllaltki jässakas lind. Nokk on konksja tipuga. Isaslind on kergesti äratuntav ruske selja ja musta “röövmaski” järgi. Emaslind on muutliku värvusega, kuid vahel meenutab ka isaslindu.

Häälitseb üldiselt harva ja on seltsimatu. Saaki märgates sööstab noolena selle poole ja napsab osavalt õhust kui ka maapinnalt. Rohus liikuvat saaki luurab nagu kull, püsides ägedalt tiibu liigutades ühel kohal. Toiduks on suured putukad (kiilid, tirtsud, mardikaad ja kimalased), kuid ka pisikesed närilised ja linnud. Neile on iseloomulik toidutagavarade soetamine, mida nad talletavad teravate oksatüügaste, okste või okastraadi otsa pistetuna. Punaselg-õgija lahkub meilt augusti lõpul. Ränne toimub öösel ja üksikult. Kuulub looduskaitse alla (III kaitsekategooria).