Merisk on kontrastse sulestikuga rannikulind. Meriski pea, kael ja keha ülapool on mustad, ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt pikk nokk on kinaverpunane, jalad punakaspruunid. Puhkesulestikus on linnul valkjas kurgualune, muidu aga suuremat vahet hundsulestiku ja puhkesulestikuga lindude vahel ei ole.
Liik on levinud peaaegu kõikjal, suuremalt jaolt asustab mererannikuid. Meriski elupaigaks on veelähedane klibu- või liivarannik või siis kariloomade poolt kõvaks tambitud madalmurune rannik. Igal juhul aga on meriski elupaik veega seotud. Lindude suuruse kohta on neil küllaltki suur pesitsusterritoorium. Pesitsuspaigal toimub ka meriskite mäng. See algab maas, kusjuures isalind oma pead kahele poole vangutab ja sellele taustaks ka heledalt kisab. Seejärel hüpatakse õhku ja lennatakse koos paarilisega või üksinda pesapaiga poole. Merisk toitub selgrootutest loomadest, keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Inimese suhtes on merisk väga ettevaatlik ja teda lähedalt vaadelda on küllaltki raske.