Kodukakk (Strix aluco) on Helsingi levinuim kakk. Linnu tunneb tavaliselt ära kaheosalise huikamise järgi, millest teine on värisevalt katkendlik. Kodukakk teeb ka kõutsi moodi häält – rootsi keeles kutsutakse teda seetõttu kassikakuks (kattuggla).

Kakupaar on koduterritooriumil aasta läbi, aastast aastasse, ja peaaegu alati inimese lähinaabruses. Kodukakk pesitseb mõisaparkide pärnaõõnsustes ja linnametsades, kuhu kaku-uurijad on pannud kakupesakaste. Pesapaikadeks sobivad ka vanad aidad ja mahajäetud majade pööningud. Pehmetel talvedel hakkavad mõned kodukakud pesitsema juba jaanuaris ja pojad lendavad pesast välja märtsis.

Helsingi kodukakud söövad väikenärilisi, rästaid ja konni. Vahel tabavad nad haraka või tuvi keset ööd otse pesast.

Foto Eero Haapanen.