Sinikael-part (Anas platyrhynchos) muutus taltsaks ja muudeti Helsingis söötmisega kodustatud metspardiks 1930. aastatel. Helsingi linn eraldas toona raha Töölönlahti partide talviseks toitmiseks. Taltsad sinikael-pardid jäid pesitsema linna randadele.

Sinikael-part suudeb pesitseda peaaegu igasugu veekogudel väikestest ojadest välissaarestikuni. Pesapaiga valikul on sinikael-part mitmekülgne: suur osa pesadest on maapinnal, ent part võib pesitseda ka suurtes puuõõntes, varesepesades või rõdukastides.

Osa linnas elavatest sinikael-partidest pesitseb väga vara: pesakonda võib näha juba 1. mail.  Pesakondi koorub veel juulis. Tegu ei ole teiste pesadega, vaid hävinute asemel tehtud uutega.

Suur hulk pardipesi satub vareste ja harakate toiduks. Sageli juhtub see siis, kui pardiema on pesalt eemale hirmutatud ja munad on jäänud nähtavale. Sellises olukorras võib munad katta pesas olevate sulgedega: nii ei jää kollakasvalged munad munaröövlile silma.