Suurvidevlane on suurim Eestis elavatest nahkhiirtest. Tema kehapikkus on keskmiselt 64…81 mm, kaal 30,3…39,2 g. Värvuselt on suurvidevlased seljalt telliskivipruunid, kõhu alt kahvatubeežid, nende kõrvad ja lennunahk on aga tumepruunid. Noored on üleni tumehallid.

Suurvidevlase elupaikadeks on suuremad pargid ja aiad, kus kasvab vanu ja kõrgeid lehtpuid. Kütivad peamiselt suuremaid putukaid – mai- ja juunipõrnikaid ning liblikaid. Suurvidevlaste lend kestab lühikest aega õhtu- ja hommikuhämaruses. Päeval otsivad nad varju kõrgete lehtpuude õõnsatest tüvedest. Videvlased on rahuarmastavad loomad, kes ei talu häirimist.

Liik on ohustatud elupaikade hävimise ja varjepaikade vähesuse tõttu. Suurvidevlane on võrdlemisi haruldane ja kuulub looduskaitse alla (II kaitsekategooria).

Eestis on registreeritud üle 65 liigi imetajaid, kellest 14 liiki moodustavad nahkhiired e käsitiivalised. Eesti nahkhiirte arvukus on ca 500 000 isendit. Olulisimad toitumispaigad Tallinnas on Kadrioru park, Pirita jõeorg, Raku järved, Ülemiste järve ümbrus, Astangu ja Rocca al Mare.