citynature.eu

Vallisaari

Puutumatu loodus ja põnev ajalugu

Aerofoto Vallisaari saarest 1952. aastal, foto Helsinki City Museum, Constantin Grünberg, Volker von Bonin

Kõik Helsingi reidile jäävad suured saared olid suletud ja sõjaväe kasutuses. Soome metsaameti hallatud Vallisaari saar avati üldsusele 2016. aastal.

18. sajandil Suomenlinna kindluse ehitamise ajal oli Vallisaari hooldussaar, kus karjatati loomi ja hangiti küttepuid. Sajandi lõpus sai Vallisaari saarest lootside tugipunkt. Alates 1918. aastast kuni 2012. aastani oli Vallisaari Soome kaitsejõudude ladustamiskoht. Kõige rohkem oli saarel elanikke 1950-aastate lõpus – ligi 300, ning saarel tegutsesid kool ja kauplus. Mereväelaste perekonnad elasid saarel kuni 2012. aastani.

Vallisaari ja Kuninkaansaari saared olid venelaste suurim merekindlus Helsingis. Krimmi sõja ajal 1855. aasta augustis tulistasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalaevad Suomenlinna kindlust oma kahuritest mitu päeva järjest. Suomenlinna vananenud kahurite laskeulatus ei küündinud viie kilomeetri kaugusel ankrus olnud vaenlaste laevastikuni. Seetõttu ehitati Vallisaari ja Kuninkaansaari saartele uued ja moodsad suurtükipatareid. Ehitustööd kestsid aastakümneid ning töös osalesid ka soomlastest ehitajad.

Ainuke sõjaline operatsioon neis kindlustustes leidis aset 1906. aasta suvel, kui paar tuhat vene madrust mässu tõstis. Nende eesmärgiks oli kukutada tsaari võim ning kanda garnisonide mässumeelsus üle terve Venemaa. Selle Viiburi mässuna tuntud tegevuse keskmes oli Kuninkaansaari saar. Paar päeva peeti ägedaid lahinguid. Mässu lõpetas suure püssirohulao plahvatus Kuninkaansaari saarel.

Vallisaari saare Kuolemanlaaksos ehk Surmaorus toimus teine ulatuslikku hävitust külvanud plahvatus 9. juulil 1937, milles hukkus kohe kaheksa inimest ja hiljem suri haiglas veel neli.  Kaitseministeeriumi lahingumoona osakonna juhataja, insenerkolonel Aleksanteri Huuri sai juhtunust nii tõsise šoki, et suri umbes nädal hiljem. Plahvatuse põhjus oli oletatavasti laskemoona hooletu käitlemine või sabotaaž. Maastikul on endiselt lõhkemata lõhkekehi, seepärast tuleb kindlasti tähistatud radu järgida.

Vallisaaren kansakoulu, 1965. Kuva Helsingin kaupunginmuseo, Constantin Grünberg.

Vallisaari rahvakool, 1965. Foto Helsinki City Museum, Constantin Grünberg.

Menüü
Kaart