Idapoolsel Pihlajasaarel olev varjuline laguun on olnud aegade jooksul parimaks püügikohaks kalameeste paatidele. Kalameeste maja asus Klaasimeistrisaarel (sm Lasinmestarinsaari).

Pihlajasaarte põhjapoolses osas asuva Klaasimeistrisaare ulatuslikke välju ja lamedaid kaljutasandikke kasutati püüniste mahapanekuks. Kalameeste maja oli merekapteni A.F.J. Brenneri (1813-1870) kasutuses alates 1840ndatest. Brenner ja maalikunstnikust linnu-uurija Magnus von Wright käisid lähisaartel koos linnujahil.

Peale Brenneri surma alustas linn läänepoolse Pihlajasaare rentimisega, et püstitada villasid. 1883. aastal valminud Villa Hällebos tegutseb tänapäeval Pihlajasaari restoran. Peale rendilepingute lõppemist 1929. aastal sai saarest rahvapark. Idapoolne Pihlajasaari ühendati sellega 1950. aastal.

Esimese maailmasõja ajal ehitati Pihlajasaartele kaitserajatisi. Neid kasutati talve- ja jätkusõjas õhutõrjesüsteemide osana. Praegust telkimisala ümbritsev betoonist kaitserajatis on jäänud sinna siiski peamiselt ettevõtte Nobel-Strandard suurte bensiinimahutite ajast.

Lehe põhifotol on Elanto kooperatiivi naistöölised jää peal 1956. aasta suurel ristipühal. Pihlajasaarel asus Elanto kontoritöötajate suvevilla.

Pihlajasaari, supelrand, 1963, foto Helsingi linnamuuseum, Constantin Grünberg.