Helsingi keskpark on rajatud arhitekt Bertel Jungi 1911. aastal koostatud plaani alusel, mis hõlmas Töölö lahte ja selle lähiümbrust. Töölö lahe piirkond loetakse endiselt Keskpargi osaks, aga ametlikult on pargi piir Laaksos ning sealt ulatub park kuni linna põhjapiirini, Vantaa jõeni.
Ruskeasuo ratsutamishalli ehk Olympiamaneesi ehitamist alustati 1930-aastate lõpus, kuna Soome oli valitud 1940. aasta olümpiamängude korraldajariigiks. Suveolümpial võistelnud hobused saabusid tallidesse alles 1952. aastal, kui olümpiamängud toimusid Helsingis. Praegu tegutseb maneeži kõrval asuvates hobusetallides Soome vanim ratsutamiskool Keskustalli. Neis tallides elavad ka Helsingi ratsapolitsei hobused.
Põhifotol kujutatud Maunula vabaõhumaja on ehitatud 1914. aastal. Seda hoonet on kasutanud kaitsejõud ning metsandusühing Suomen Metsäyhdistys. Siin paiknesid 1952. aasta olümpiamängude ajal laskesportlaste harjutusväljakud ning lasketiir tegutses siin veel 1960-aastate alguses. Nüüdseks on laskerajad metsa kasvanud, kuigi jälgi kunagisest tegevusest leiab veel hoone ida- ja põhjapoolsest küljest. Siin tegutsevad juba alates 1960. aastast Helsingin Latu hallatud kohvik ja saun.
Vene vägede poolt Esimese maailmasõja ajal ehitatud kaitserajatised on säilinud veel mitmes pargi osas. Need kuuluvad aastatel 1914-1918 Helsingi ümber ehitatud kaitserajatiste vööndisse, mis oli osa Venemaa pealinna Peterburi kaitsvast kaitseliinist. Venemaa oli Saksamaaga sõtta astunud ning kaitseliin rajati kartuses, et sakslased püüavad rünnata Peterburi Soome kaudu. Kaitserajatised kuulutati 1971. aastal kaitsealusteks ajaloolisteks objektideks ning on sellega muinsuskaitseseadusest lähtuvalt kaitse all.
Keskpark laieneb põhjaosas Haltiala mõisa vanadele metsadele ja põldudele. Niskala arboreetum ehk dendropark on Tuomarinkylä mõisa omaniku Jacob Kovaleffi poolt 1905. aastal asutatud puitunud varrega haruldaste taimede kollektsioon. Vantaa jõe orus kulgeb Kuninkaantammentie, mis viis juba 16. sajandil Helsingi kihelkonna kiriku juurde. Ka Vantaa jõgi oli ajalooliselt oluline ühendustee sisemaa ja ranniku vahel.
Ruskeasuo spordipargi suusavõistlused 1950. aastal, taustal Ruskeasuo tallid ja Ruskeasuo spordihall, foto Helsingi linnamuuseum, fotograaf teadmata.