Rohukonn (Rana temporaria) ehk konn või tavaline konn on Soome levinuim kahepaikne. Ta elab kõiksugustes keskkondades, kui vaid lähedal on kudemiseks sobiv tiik, oja või kaljuloik.

Kesklinnale lähim rohukonna esinemise koht on Haraka saarel. Mandril on kesklinnale lähimad rohukonna kudemiskohad Laakso haigla kaljutiigid.

Kudukobaras on üle tuhande muna. Kudemine toimub aprilli keskel. Kullesed söövad taimset toitu. Nad arenevad maismaale liikuvateks väikekonnadeks juulis. Rohukonn on looduskaitse all.

Rabakonn (Rana arvalis) on rannaniitude ja merelahtede liik, kes armastab märgalasid. Liiki on raske ära tunda ja selle leviku kohta ei ole väga täpset teavet. Helsingis esineb rabakonna  Vanhankaupunginlahtis, Laajasalos, Uutelas ja Sipoo ühendatud maa-ala lahtedel.

Rabakonna kudemisaeg on mai alguses, veidi hiljem kui rohukonnal. Kui rabakonna kudemise hääl on vulin, justkui vajutataks pudelit vette, siis rohukonna kudemishääl on madal korin. Kudemishääl on rabakonna kindel tundemärk.

Rabakonna äratundmine nõuab täpsust: ta on tavalisest konnast väiksem, tema kõhupool on tavaliselt ühtlaselt hele ja jala küljes, varba juures on suur ja kõva metatarsaalluu. Rabakonn on looduskaitse all.

Surnud konn määrati rabakonnaks, foto Eero Haapanen.