Kähriku (Nyctereutes procyonoides) turris, kirju ja ümmargune olemus meenutab mäkra. Ta on nagu rebase ja mägra vahevorm. Tegu on Lõuna-Soome levinuima röövloomaga, kes on segatoiduline: talle sobivad ka raiped, õunad ja pihlakamarjad. Helsingis leidub kährikuid kõigil suurtel rohealadel.

Pesakonda võib kuuluda üle kümne kutsika. Suur osa noortest loomadest sureb esimese talve jooksul, näiteks liikluse ohvritena. Kährikutele peetakse jahti ka Helsingis, kuna teda peetakse ohtlikuks võõrliigiks. Ta laseb hea maitsta maapinnal pesitsevate lindude munadel ja poegadel, eriti aktiivselt linnumärgaladel.

Kährik on algselt Hiinas, Jaapanis ja Koreas elanud koerlane. Nõukogude Liidu aegadel püüti teda karusloomana juurutada muu hulgas Syväri lähedal. Sealt levis loom Soome vaid umbes poolsada aastat tagasi.