Metsvindi iseloomulikud tunnused mõlemal sugupoolel on silmatorkavalt valged tiivavöödid ja saba küljed. Isaslinnul sinakas pealagi, süvapruun selg ning veripunane rind. Emaslind on tuhmima sulestikuga, seljalt oliivikarva hallikas, kõht heledam hall.

Pesa asukoha valib ja ehitab ainult emaslind. Isaslind tegeleb enamasti territooriumi valvamise ja kaitsmisega. Poolkerajas paksuseinaline pesa on ehitatud peamiselt samblast ja samblikust. Munad võivad olla sinakad või roosakad. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena ning tegutsevad veel mõnda aega pesa läheduses, kuni neid veel toidetakse. Toituvad peamiselt putukatest, talvel võib neid näha ka koos teiste vintlastega segasalkades seemneid otsimas.

Tõenäoliselt Eesti arvukaim laululind. Kohaneb kiiresti inimeste liikumisega ning võib muutuda väga julgeks. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tema kiiretempoline laul on kõlav ja kostev, mida rahvas on ilmekalt edasi andnud lausega “siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk”.